Kõik teed viivad Rooma!

Meie tee viib Rooma Pisast!

Eilse õhtu nali oli see, et kui olime end hotellitoas rahulikult paika sättinud, pesus oli käidud ja arvutid välja otsitud, siis hakkas keegi järsku oma võtmega meie tuppa pressima. Mina olin sel hetkel veel poolpaljas ka ja enne, kui uks avati, jõudsin pesuruumi hüpata. Vanem onu tegi ukse lahti ja kui ta nägi, et toas on juba inimesed, siis hakkas vabandama ja pani ukse kiiresti kinni. Tema tuba oli tegelikult paremat kätt, meie oma vasakut. Võisime järeldada, et ühe ja sama võtmega sai avada ilmselt kõiki uksi :) Onu sisenemine tuletas meile meelde, et me võiks ööseks oma ukse siiski lukku panna. Panime.

Ma ei ole veel endiselt ühelgi ööl 8 tundi täis maganud, täna jäi ka 25 minutit puudu! Aga uni oli NIIII hea. Pesemas sai käidud nii eile õhtul kui ka täna hommikul, üleeilse öö eest tagant järgi ja igaks juhuks tänase öö eest ette ka, sest me ei tea veel, kus ja kuidas me täna ööbima peame. Mõte oli see, et käime Roomas ja siis läheks laevaga ikkagi Marokosse, Tangerisse, sest meil on hirmsasti aega vaja, et tööd teha ja 55 tundi oleks täpselt see aeg, kus saaksime üsna palju ära teha. Hind on aga nii kirves (400 euri) ja jätame selle tripi vahele. Viimane plaan näeb ette seda, et lähme laevaga Barcelonasse, sõit peaks kestma 21 tundi ja selle ajaga saaks midagi ikka tehtud. Kuna Marit on roolis ja mina ei ole väga mihkel selles otsimises, siis palusin selle laevanduse osas Urve abi. Tänkju, Urve!

Ärkasime niisiis veidi enne 8-t, sest hommikusööki pakuti 8-10-ni. Sorry, Marit ärkas siiski  6 ajal, sest hakkas tööd tegema, mina nohisesin peaaegu 8-ni. Hotelli hommikusöök sai minu jaoks uue tähenduse, sest ma ei ole kunagi mitte üheski hotellis nii lahjat hommikusööki saanud. Valikus oli see, mida fotodel näete:

Selline katusealune

Virge hommikusöök 

Sellega võrreldes on Eesti hotellides lausa luksuslikud hommikusöögid. Mainin siis juba ära, et eriti hea hommikusöögi valik on Laulasmaa SPA-s (minu hinnangul kõige parem). Marit hoidis mind maa peal ja ütles, et edaspidi hakkavadki sellised hommikusöögid olema. Kui nii, siis ei ole küll mõtet hotelli koos hommikusöögiga võtta, sest ma võin ise ka poest saia, vorsti ja juustu osta. Capuccino oli küll hea ja seda jõime kaks tassi.

Peale hommikusööki läksime Pisa torni üle vaatama ja seda sirgeks lükkama. Ööbimiskohast jäi see 2,5 km kaugusele, paras kaugus jalutamiseks. Teades, et auto oli kindlalt paigas, siis leidsime, et käimegi jalutades ära. Ilm ka soosis. Suurem osa meist autodega mööda sõitnud meesterahvastest vaatasid meid nagu näeks mingit imet. Eks me olegi veidi kiiksuga ja kummalise ajukooslusega, aga välise vaatusega seda tuvastada ei ole võimalik. Ilmselt mängisid rolli lahtised heledad juuksed ja seljas olnud kleidid 😉

Saabusime torni juurde väravast, kust vaadates tundus torn täiesti sirge. Kusjuures kummaline oli see, et silmaga vaadates oi torn rohkem viltu, kui pilti tehes. Ei saagi aru, kuidas ja miks selline anomaalia, aga suhteliselt raske oli pildile sellist viltust torni saada. Silm fikseeris viltuse torni, teledon praktiliselt sirge. 

Rahvast oli kella 10 ajal juba üsna palju. Tahtsime torni ka minna (pilet 20 euri), aga see tripp jäi tegemata, sest hotellist helistati ja öeldi, et nad ei leia meie toa võtit. Vastasin, et ei saagi leida, sest võti on meie käes ja oleme linnas. Seejärel öeldi, et check-out on kell 10! Me avasime, et kell 12 ja nii pidime me Pisa torni asemel hotelli tagasi minema ja toa vabastama. Härra oli tegelikult hästi viisakas ja ütles, et kiiret ei ole ja võime rahulikult tagasi jalutada. Jalutasime. Tagasi jõudes vabandasime mitu korda, et valesti aru olime saanud. Tegelikult meil ei olnudki midagi aru saada, sest me lihtsalt oletasime, et check-out on 12.

Meie esimene vaatepilt Pisa tornile - täitsa sirge ju!

Marit ei rakenda torni sirgeks lükkamisel piisavalt jõudu!

Mina panin jõu ka sisse! Ikka ei midagi!

Silmaga vaatasid, et viltu, aga pildil - sirge!

OMG!

Vot nii pikk!

Hotelli tagasi jõudes korjasime oma kodinad kokku, vabandasime veel kord, et nii blondid olime olnud, tänasime öömaja eest ja siirdusime auto juurde. Auto oli ööbimiskohast ca 200 meetri kaugusel ja selleni liikudes arutlesime, et kas nüüd saime siis ikkagi tasuta parkimise või on taaskord üllatusi oodata. Sel korral oli õnneks esiklaas paberivaba, rehvid terved ja ühtegi ratast lukustatud ei olnud. Võis Rooma poole sõitma hakata, ajaliselt peaks kuluma umbes 4 tundi. Vahepeal on tee nii õudne olnud, et pidin arvutit suisa kinni hoidma, et see sõidu ajal lakke ei lendaks. Sellel teelõigul võis kusjuures 110-ga sõita, meil Eestis oleks selle tee piirang ilmselt 70!

Pisa nähtud ja tõdesime mõlemad, et Pisa on just selline koht, kus tasub lihtsalt läbi sõita. Spetsiaalselt lennukiga ma kindlasti Pisasse ei lendaks, aga sedasi läbi sõita ja paar tundi olla on OK. 

Kui eile Itaaliasse jõudsime, siis osades kohtades tehti juba heina, tee äärtes õitsesid moonid, karikakrad ja iirised. Tekkis kerge igatsus oma Pokumaa järele. Elan ilmselt üle 😊 Enne sõidu algust jõudsin Pokumaal kiirelt sibula maha torgata ja osaliselt kartuli ka. Mulda jõudsin ainult ühe vao panna, sest vihma hakkas sadama, aga eksperimendi korras tegin ühe nn põhuvao. Saab näha, milline kartul sealt tuleb. 

Põhukartul :)

Mõni kindlasti mõtleb, et kas see oma aiamaa ja kartulivagudega mässamine tasub enda ära ka. Loomulikult ei tasu, sest ajaliselt võtab see majandamine ikka parasjagu aega. Mind motiveerib sellega majandama ainult see, et ma tean, et saak, mille sealt saan, on ökomöko ja ilma igasuguse väetiseta. Ühesõnaga, kui reisilt tagasi jõuan, siis saan sibulat ja kartulit rohima hakata ning tomati kasvuhoonesse panna 😊 Las mu Pokumaa ootab mind nii kaua 😉

Kui keegi tahaks küsida, et kas meil on reisi jaoks mingisugune eelarve ka tehtud, siis meil seda ei ole. Kasutame seda raha, mis meil on (Coop maksis ka just 10,29 eurot dividende 😊!) Kui see otsa saab, siis hakkame korjandust tegema! 😉 Kui mu lapsed kellelegi järgmisel kuul nälginud nägudega vastu tulevad, siis teate, et me ei ole sellest reisist veel taastunud ja andke lastele süüa! 😊 Ok, see oli nali, nii hull see asi ei ole 😉 Eile sai nädal sõitmist täis ja õhtul üritame nende päevade kulu kokku lüüa, mil teel oleme olnud. Saame nädala eelarve teada, korrutame selle neljaga ja ongi (umbkaudne) eelarve olemas.

Milline meie reisi esialgne eesmärk oli, seda ma ausalt öelda ei teagi. Vist lihtsalt natuke Euroopas ringi vaadata. Nüüdseks on eesmärgiks vist järgmise suurema tripi jaoks eeltöö tegemine. Ah, ei teagi! Sügisel on plaanis lastega ka üks tripp ette võtta, seda siis loomulikult lennukiga. Kuna lapsi on meil palju ja seltskond mitme pere peale üsna suur, siis on plaanis oktoobri keskel/lõpus paariks-kolmeks nädalaks Hispaanias või Itaalias maja rentida. Kui keegi selles osas soovitusi tahab jagada, siis ootan huviga. Sellelt reisilt ma päris tühjade kätega ei saa koju tagasi minna ja seega mõtlesin välja sellise süsteemi, et iga laps (ja neid on mul ju teatavasti kuus (3+3)) saab valida riigi, kust ma temale reisikingid toon. Reisikingid saan mina ise valida. Minu noorim valis Prantsusmaa, keskmine Itaalia ja vanim Prantsusmaa, Härra lapsed veel mõtlevad. Härra  riiki valida ei saanud, sest tema reisikingitus olen ju mina, kes reisilt tagasi tuleb😊😊

Umbes poole tunni pärast peaksime Rooma jõudma. Mis seal head näeme, sellest siis juba homme.