Moraavia karst ja Austriasse edasi

Tsiteerides klassikuid: Kui mina eile hommikul ärkasin, siis oli Marit juba oma hommikuringi ära teinud. Olen seda tüüpi inimene, kes õhtul pikemalt üleval on ja hommikuti pigem magaks. Samas ma pean tõdema, et ega need magamised reisi ajal väga pikad ole olnud, sest kõikidel päevadel on enne kella 8 ärgatud (kohaliku aja järgi) ja mitte ühelgi ööl ei ole ma veel 8 unetundi täis saanud. Homme on selline päev, kus vist saaks kauem magada, sest ööbimispaigast peame 10-12 ajavahemikul ära minema, aga ilmselgelt me ei maga, sest tööasjad hakkavad juba pigistama. Nii minul kui ka Maritil. Pidin täna hommikul kaks asja ära tegema (mis homse kuupäevaga on), AGA üks kirjutab siin hoopis blogi. Homseid töid ei ole ju mõtet täna teha, eksole!

Eile oli meil niisiis  plaanis Moraavia karstialal koobastes käia. Käisime ka ja ainult plaaniks see ei jäänud.  Tegemist on Kesk-Euroopa tähtsaima karstialaga ja see hõlmab 100 ruutkilomeetrist ala. Meie käisime Balcarka koobastes, kus ühe retke piletihinnaks oli 6,45 eurot. Retk kestis umbes tund aega ja seda vedas tsehhikeelne giid. Meie räägitust muidugi aru ei saanud, aga põhimõtteliselt ei olnudki vaja, sest piisas vaatamisest ja imestamisest. Kui alguses koopasse sisenesime, siis ahhetasime ja ohhetasime iga suurema/kõrgema prao peale, matka keskel ajas see alguse reaktsioon meid juba naerma, sest mida rohkem me edasi kõndisime, seda maagilisemaks pilt seal läks. Külastaja seisukohalt oli valgusmäng hästi valitud ja efektid tulid välja, fotod ei räägi kindlasti nii palju kui enda silm nägi, aga midagi ikka:

Nahkhiire-poiss

Meie esivanemad - olid ajad!

Retke lõpus veidi videolt koopainimeste aega ka :)

Peale ekskursiooni käsime kohalikus toidukohas söömas. Kartulipudru, salati ja nelja suure kanatiiva eest tuli tasuda 4,9 eurot, 100% õunamahl maksis 1,70 eurot. Teenindajad väga inglise keelt ei rääkinud ja mida üldse söögiks pakutakse, saime aru tänu imelisele Googlele. Üks teenindajatest oli selline uje tüdruk, kes rääkis hästi natukene inglise keelt. Ta oli välimuselt, vanuselt ja oma olekult täpselt minu vanima tütre moodi. Kui ma seda Maritile ütlesin, siis ta kinnitas ka, et on jah. Mulle nii väga sobib, kui inimesed, kes on muidu mugavustsoonis, aga kes tulevad sellest välja ja üritavad. Vahet ei ole, kas õigesti või valesti, aga oluline on see, et üritatakse. Mulle jäi sellest tüdrukust nii hea emotsioon – see malbe naeratus ja arglik kõnelemine ja see soe pilk ja see üritamine – võiks öelda, et see on üks emotsioonidest, mis kindlasti meelde jääb. Selline hästi kummaline ja mitte millestki tekkinud ehk tunneme rõõmu pisiasjadest 😊 NB! Dippi andsime ka tavapärasest rohkem.

Peale söömist mõtlesime teise koopasse minna, kus kosk pidi olema. Saime ise valesti aru, koske ei ole, oli  ainult voolav väike jõeke (pigem oja). Kuna koopad, kui sellised, olid meil juba nähtud ja vau-efekt kätte saadud, siis otsustasime, et enam ei lähe. Võtsime seal  õuel oma Tsehhis viimase cappuccino (hind 2,50 eurot) ja hakkasime Austria suunas liikuma. 

NB! Mulle meeldisid Tsehhis nende liiklusmärgid, need on kuidagi omamoodi rõõmsad:

Enne Austriasse sisenemist tankisime Tsehhis autol paagi täis, hinnavahe Austriaga 0,30-0,35 senti/liitri kohta, seega üsna märkimisväärne vahe. Tsehhis tankisime hinnaga 1,35 euri/liiter (vist oli selline hind). Üks tankis, teine pesi aknaid:

Vanakooli tankla :)

Peseb :)

Ööbimiskoha vaatasime juba varakult valmis. Tingimusteks seadsime tasuta parkimise ja seetõttu olime nõus linna südamest ka veidike kaugemal olema. Leidsime sellise pakkumise ja toa hind üheks ööks oli 36 eurot. Tuba ise on väga korralik. Tegemist on majutuseks mõeldud suurema hoonega, osad ehitustööd alles käivad ja meie oleme oma toas ilmselt ühed esimesed ööbijad. Värvilõhna on ka veel tunda. On aru saada, et remondi ja tubade väljaüürimisega on kiire olnud, sest väga paljud asjad on läbimõtlemata. Kahe voodi vahel on lauake lambiga, mõlemal on alles silt küljes ja lamp on muidu tore asi ka, kui seda ainult kasutada saaks. Seal seinas (ja selle seina läheduses) ei ole mitte ühtegi pistikut, kuhu lambijuhtme sisse võiks torgata. Nagisid pole üldse kusagil – ei toas ega ka pesemisruumis. Selliseid väikseid puudujääke on üsna palju. Koht ja ruum meile iseenesest meeldib. Ööbimispaik on selles mõttes ka hea koha peal, et rongipeatus on ca 150 meetri kaugusel. See sobib meile ideaalselt, sest autoga küll vanalinnas midagi teha ei ole. Enne, kui nalja juurde lähen, siis öömajast natuke pilte ka:

Meie tuba

Meie pesemine

Meie köök

Ja nüüd see nali! Tegime oma chek in-i ära ja küsisime, et kuhu me auto võime parkida. Noh, naeratatakse meile sulnilt ja öeldakse, et neil parkimist ei ole. Nagu mida!? Me konkreetselt valisime kaugema koha selles pärast, et ei peaks parkimisega jamama ja saame rahulikult oma kaks ööd paigal olla ja nüüd – parkimist pole!! Ütlesin, et bookingus oli konkreetselt kirjas, et tasuta parkimine. Teenindaja noogutab ja ütleb, et on jah, aga….siis tõi mingi ebamäärase selgituse, milles me arugi ei saanud. Küsisime, et kuhu me selle auto siis pargime (sel hetkel oli suvaliselt tee ääres)? Ja saime vastuseks, et lähedalasuvas kaubanduskeskuses saab parkimiskellaga 3-4 tundi tasuta parkida ja seejärel tuleb parkimise eest 2 eurot tunnis maksta. No tere tali! Me ei hakka ju autot kusagile kaubanduskeskusesse viima ja 2 eurot tunnis ka maksta ei taha. Kui nagunii peaksime maksma, siis oleks oma öömaja oluliselt lähemale võtnud.

Mis me siis tegime? Ajasime auto ööbimishoone ette ja vedasime asjad tuppa. Kui asjad toas, siis tegime otsuse, et jätamegi auto sinna, sest liiklust see ei sega ja jalakäijate tee oli ka vaba. Loomulikult arvestasime me sellega, et võime trahvi saada, aga me ei viitsinud selle autoga jännata, sest tahtsime rongiga vanalinna minna. Kuna me seda tahtsime, siis läksimegi:

Ostsime omale rongipileti, mis maksis 2,40 eurot. Rongis keegi piletit ei kontrollinud. Rong väljus 19.30 ja seega jõudsime vanalinna üsna hilja, sest rongijaamast oli omajagu kõndimist ka, ca 3 km-t. See, mida õhtuhämaruses nägime, meile meeldis ja õhtu jooksul panime plaane paika, kuhu kindlasti minema peaks. Ütlen ausalt, et neid kohti on LIIGA palju, kuhu minna tahaks, aga eks me teeme siis valikuid. Meile omale tundub, et lähme vahepeal omadega lahku, sest üks tahab ühte kohta minna ja teine teise. Eks see siis päeva jooksul paistab. Kuna otsustasime Austriasse jääda kaheks ööks, aga ööbimine oli ainult üheks, siis täna orgunnisime samas ööbimisasutuses ühe öö 30 euroga juurde. Pole üldse paha :)

Oma eilse linnatuuri lõpetasime sellega, et sõitsime 22:30 rongiga oma ööbimispaika tagasi (sõiduaeg ca 15 minutit). Sel korral võtsime 8 euroise 24 tunni pileti, siis saame täna ka kõik oma ühistranspordi sõidud tehtud, sest pilet kehtib nii rongis kui ka trammis. Väljudes rongist ja jalutades oma ööbimiskoha juurde ennustasime, et kas klaasi vahel on midagi või mitte.

Ülla-ülla – oligi! Ja suisa kaks paberit! 😊

Mina vaatasin esialgu, et 3600 eurot! Jõudsin mõelda, et kas Austrias sellised trahvid ongi w? See lõi küll korra tõsiseks. Siis vaatasime, et seal on ikka koma ka vahel, seega 2 x 36 euri. Trahvide vahe on 2 minutit ja naersime, et iga natukese aja tagant tehakse trahvi! Tegelikult olid trahvid erinevate asjade eest, üks selle eest, auto ei olnud konkreetselt parkimisjoonte vahel (seal oli üks parkimiskast, kuhu saab ja võib parkida, aga kuna meie parkimise ajal oli üks teine auto seal poolikult ees, siis ei saanud sel hetkel korralikult parkida) ja teine oli selle eest, et meil puudus parkimiskell ja parkimispilet (mingi aja võib siis ilmselt kellaga parkida). Kui meie oma trahvikviitungid avastasime, oli väljas üks Austria härra, kes selgitas meile need parkimise asjad ära. See parkimisruut, mis seal maja ees oli, kuulubki tegelikult sellele samale ööbimiskohale ja see on tasuta. Ühesõnaga neil ikkagi on tasuta parkimine!!!! 😊😊Onu ütles, et parkige sellele kohale ja teie autoga ei juhtu midagi. Olime sõnakuulekad ja parkisime 😊 

Viinist endast kirjutan siis homme, sest täna on palju avastamist!

Üks eilne öine pilt siiski: