Kui eile laeval maha saime, siis sõitsime Barcelonast ca 100 km välja (Malaga suunas) ja otsisime öömaja. Sinna, kuhu GPS meid juhatas, ei leidnud me jälle midagi. Sõitsime otse edasi ja jõudsime väga suurepärasesse kohta. Tundus, et tegemist oli kohaga, kus on võimalik öömaja saada ja meile antigi Bangalo-tüüpi majake. Senistest ööbimispaikadest kahtlemata kõige parem, hinnaks 74 eurot.
Alguses ei saanud me aru, et kus selle hoone uks üldse on. Kui tundus, et olime ukse justkui leidnud, siis avastasime, et see oli tabalukuga kinni, aga võtit meile ei andnud. Õues oli juba pime ja me ei näinud tegelikult, milline see tabalukk täpselt on. Arvates, et tegemist ei ole õige sissepääsuavaga, tegime veel ühe tiiru ümber maja, aga me ei leidnud ikka mitte ühtegi sellist kohta, kus hoonesse siseneda võiks ja kus meile antud kiipkaarti kasutada saaks. Ise jälle naersime endi üle, et kui lollid võivad ühed inimesed ikka olla. Olime ringiga tagasi selle tabaluku juures ja arutasime, et kas tõesti saab tabaluku kiipkaardiga lahti. Imede ime - saigi! Meil jälle nalja kui palju! Sees avanev vaatepilt üllatas positiivses mõttes ikka väga palju. Seal oli olemas kõik: suur lai voodi, wc, pesuruum, kapid, külmik, uun, telekas, isegi soojendusega pesukuivatusrest. Arvestades eelneva ööbimiskohaga ikka täielik luksus. Ja kusjuures odavam, kui see kassi-mammi maja!
Tegemist oli kohe sellise suure territooriumiga, mis on konkreetselt puhkajatele/turistidele mõeldud. Hästi ilus, puhas ja viisakas. Kohe hea tunne oli seal olla. Hommikul leidsime söögikoha ka ja saime kohvi pannkoogiga:
Käisime ja jalutasime enne sõitu natuke rannas ka, sest teadsime, et täna on pikk sõit ees. Kavatsesime Malagasse ära sõita ja see tähendas üle 900 km sõitmist. Korjasin rannast mõned kivid ka kaasa:
.jpg)
Kuni Hispaaniani on meil see sõit üks suur seiklus olnud, sest me ei ole ju ise ka teadnud, kuhu läheme ja kus ööbime. Nüüd on Hispaanias küll plaanis mõned päevad paigal olla ja lihtsalt puhata. Nüüd hakkab siis väike puhkus ka. Nagu ametlikult :) Mõtleme, kui kiirelt me üldse edasi liigume ja kuidas tagasi hakkame tulema.
Kas hakkame üldse läbi Hollandi ja Belgia sõitma?
Äkki käiks hoopis Portugalis ära?
Ei oskagi hetkel öelda, aga mõned päevad tahaks nüüd ühe koha peal olla küll.
Esimese päeva muljed Hispaaniast on ikka väga head. Itaaliaga ei anna mitte kuidagi võrrelda, oleksid nagu öö ja päev. Esiteks on teed kõik korras, sõitmine oli üks suur lust ja lillepidu. Teiseks mulle meeldib see maastik ja need mandariini-sidruni puud ja need erinevad värvilised puud-põõsad. Ma ei ole selle ühe päeva jooksul praktiliselt midagi veel näinud, aga mulle meeldib Hispaania oluliselt rohkem, kui Itaalia. Itaalia viimasel päeval läks isegi reisituhin pealt ära, sest pettumus oli niivõrd suur, aga Hispaanias on sama hingamine tagasi nagu oli reisi alguses.
Eile õhtul helistati mulle politseist ja öeldi, et minu auto on ära kriipinud ühe teise auto. Pidasin seda suhteliselt võimatuks, sest kui midagi olekski olnud, siis tütar oleks seda mulle ka rääkinud. Olen oma tütreid alati õpetanud, et ükskõik mis jama või asjadega nad hakkama saavad, ükskõik kui palju mingid klattimised maksma võivad minna, siis minule peab alati tõtt rääkima. Me kõik oleme noored olnud ja erinevaid jamasid korraldanud, korraldavad neid meie järglased ja omakorda ka nende järglased. Kui midagi väga hullu on korraldatud, siis ma võin loomulikult vihaseks saada, moraali lugeda ja karjuda, aga asjad saavad lahendatud. Siiani ei ole minu järglased veel midagi korraldanud – fui, fui, fui 😊Ütlesin politseiametnikule, et ma ei tahaks seda kriipimist väga uskuda ja olen üsna veendunud, et minu auto see ei olnud. Mul on kaks autot, üks on siis nö tsiviliseeritud inimese auto, teine on vana Ford (hea ökopill ja läheb hästi edasi ka), millega ma põhiliselt talu juures tööd käin tegemas. Vana Fordiga sõidab praegu põhiliselt minu suurim titabeebi ringi. Võtsin peale politseiga suhtlemist kohe tütrega ühendust ja uurisin, kas midagi sellist on olnud. Ei olnud. Ok, sinna see asi eile ka jäi.
Asjade täpsustamine ja nende kontrollimine on normaalne tegevus ja seda tulebki teha, aga et sa sedasi juba õngitsema hakkad - see mulle enam ei sobinud ja see ajas kergelt närvi! Peale seda, kui tütrel Fordist kõik pildid lasin saata ja 150% veendunud olin, et auto on samas olukorras nagu varasemalt, siis ajas see õngitsemine veel eriti närvi. Iga loll (ja isegi laps) saaks aru, et need kriipsud seal ees ei saa mitte mingil juhul olla kellegi auto külgkriipimisest. Kui see nii oleks, siis peaks mu imeline Ford suutma diagonaalis sõita. Ühesõnaga pidin Hispaanias fakte tuvastama, et minu armas vana Ford ei ole kellegi autot kriipinud, sest koha peal olev inimene (ise veel meesterahvas ja tööl sellises kohas, kus avariide fikseerimine peaks olema üks tema tööülesannetest!) ei suutnud seda ise tuvastada! Või oligi tema eesmärk konkreetselt õngitsemine! Sel juhul komistas ta küll vale inimese otsa! 😊
Kell 21 jõudsime Malagasse ja kavatseme nüüd siia kanti jääda vähemalt 4-5 päevaks. No Gibraltaril käime vahepeal ära, aga muidu kavatseme küll paiksed olla.
Öösel pidime Mariti venna ehk minu onu juures ööbima, aga vana klassivend on ka hetkel Malagas puhkamas ja kutsus meid hoopis enda juurde. Kui 20 aastat ei ole Eestis kokku saanud, siis nüüd võib Hispaanias ju ikka kokku saada 😊Ja ööbimiskoht on meil täna veel parem, kui eile, olgugi, et eilset ööbimist pidasime me juba üsna luksuslikuks.
Kes veel ei tea, siis Marit on minu tädi. Olen tädi Maritiga reisil!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar